ITO-kate viitab indiumtinaoksiidi kattele, mis on indiumi, hapniku ja tina lahus – st indiumoksiidist (In2O3) ja tinaoksiidist (SnO2).
Tavaliselt esineb indiumtinaoksiid hapnikuga küllastunud kujul, mis koosneb (massi järgi) 74% In-st, 8% Sn-st ja 18% O2-st. See on optoelektrooniline materjal, mis on lahtiselt kollakashall ning õhukeste kihtidena peale kandes värvitu ja läbipaistev.
Tänu suurepärasele optilisele läbipaistvusele ja elektrijuhtivusele on indiumtinaoksiid üks enimkasutatavaid läbipaistvaid juhtivaid oksiide ning seda saab vaakumis sadestada aluspindadele, sealhulgas klaasile, polüestrile, polükarbonaadile ja akrüülile.
Lainepikkustel vahemikus 525 kuni 600 nm, 20 oomi/ruutmeetri juures, on polükarbonaadil ja klaasil olevate ITO-katete tüüpiline maksimaalne valguse läbilaskvus vastavalt 81% ja 87%.
Klassifikatsioon ja rakendus
Kõrge takistusega klaas (takistuse väärtus on 150–500 oomi) – seda kasutatakse tavaliselt elektrostaatilise kaitse ja puutetundlike ekraanide tootmiseks.
Tavaline takistusklaas (takistuse väärtus on 60–150 oomi) – seda kasutatakse tavaliselt TN-vedelkristallekraanide ja elektroonikaseadmete häirete vältimiseks.
Madala takistusega klaas (takistus alla 60 oomi) – seda kasutatakse tavaliselt STN vedelkristallekraanide ja läbipaistvate trükkplaatide jaoks.
Postituse aeg: 09.08.2019
